Kose tulistamine: miks politseiniku lask oli seaduslik

Koostanud Escapelle.ee toimetus | 24. juuli 2026

Politsei sisekontroll ei tuvastanud 29. märtsil Kose vallas surmaga lõppenud teenistusrelva kasutamises politseiametniku toime pandud kuritegu. Põhja prefektuur lõpetas kriminaalmenetluse prokuratuuri loal, sest kogutud tõendite järgi tegutses politseinik vahetu relvaohu kõrvaldamisel õiguspäraselt.

Uus teave ei puuduta sündmuse tagajärge, mis oli teada juba märtsis, vaid sellele antud ametlikku õiguslikku hinnangut. Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrolli uurimise järgi vastas ametniku reaktsioon tekkinud ohule ja tema väljaõppele.

29. märtsi sündmuste ahel algas hädaabikõnest

Häirekeskusele teatati 29. märtsil, et 65-aastane mees käitub ettearvamatult ning helistaja tunneb hirmu. Kohale saabunud politseipatrull nägi, et mehel oli käes jahipüss.

Politseinikud andsid talle korduvalt korralduse relv maha panna. Mees korraldust ei täitnud. Patrull alustas maja ümber perimeetri moodustamist, et piirata relvastatud inimese liikumist ja olukorda kontrolli alla saada.

Sündmuste selline järjestus oli hilisema uurimise seisukohalt keskne: politseinikud teadsid, et mees kannab tulirelva, ning olid enne lasu tegemist nõudnud relva loovutamist.

Otsustav hetk tekkis maja ümber perimeetrit seades

Ühel maja ümber liikunud politseinikul tekkis relvastatud mehega ootamatu kontakt. Ametnik käskis mehel taas jahipüssi maha panna, kuid uurimises tuvastatu kohaselt suunas mees relva politseiniku poole.

Politseinik kasutas seejärel teenistusrelva ja tulistas mehe suunas. 65-aastane mees suri sündmuskohal.

PPA sisekontrollibüroo juhi Kaido Kõplase sõnul peab politseinik relvaga seotud olukorras lähtuma nähtavast ohust. Sündmuse hetkel ei ole ametnikul võimalik kindlalt teada inimese kavatsusi ega seda, kas tema käes olev relv on laetud. Seetõttu käsitletakse politseiniku poole suunatud tulirelva surmava jõu ohuna.

Menetlus keskendus lasu õiguspärasusele

Kriminaalmenetluse eesmärk oli teha kindlaks teenistusrelva kasutamise täpsed asjaolud ja kontrollida, kas politseinik järgis seaduse nõudeid. Uurimise keskne küsimus ei olnud üksnes see, kas ametnik tulistas, vaid millises olukorras ta seda tegi ning kas tulistamine oli tekkinud ohuga kooskõlas.

PPA sisekontroll vestles sündmuskohal viibinud tunnistajate, hukkunu lähedaste ja juhtumit lahendanud politseinikega. Kõplase sõnul näitas kogutud materjal, et ametnik tegutses vastavalt väljaõppele ning teenistusrelva kasutamine oli õiguspärane.

Uurimise järelduse määras hetk, mil jahipüss suunati ametniku poole pärast korduvaid korraldusi relv maha panna. Menetluses ei tuvastatud tõendeid, mis oleksid viidanud politseiametniku kuriteole.

Surmaga lõppenud juhtumit kontrolliti prokuratuuri juhtimisel

Menetlust juhtinud prokurör Diana Helila rõhutas, et iga politsei teenistusrelva kasutamise tagajärjel saabunud surm nõuab põhjalikku ja tõenditel põhinevat kontrolli. Sellise menetluse ülesanne on hinnata ametnike tegevust seaduse nõuete järgi, sõltumata juhtumi traagilisest tagajärjest.

Kõplase sõnul oli põhjalike ja usaldusväärsete vastuste leidmine vajalik nii hukkunu lähedastele kui ka avalikkusele. Ta märkis, et miski ei korva lähedaste kaotusvalu ning keegi ei soovinud märtsiõhtule sellist lõppu.

Kriminaalmenetluse viis läbi PPA sisekontroll ning seda juhtis Põhja Ringkonnaprokuratuur. Politsei 24. juulil avaldatud teate järgi on menetlus prokuratuuri loal lõpetatud, sest tõendid kinnitasid teenistusrelva seaduslikku kasutamist ega osutanud politseiametniku toime pandud kuriteole.

Source: Estonian Police and Border Guard News