Kohus peatas Eestis 15 päevaks probleemkarude erijahi

Kohus peatas 15 päevaks karu nuhtlusisendite küttimise Keskkonnaameti erilubade alusel. Tegemist on ajutise meetmega, mitte lõpliku otsusega lubade õiguspärasuse kohta. Peatamise ajal ei saa vaidlusaluste lubade alusel karusid küttida.

Keskkonnaamet vaidleb kaebusele vastu ja taotleb, et probleemsete karude küttimisload jääksid kehtima. Amet põhjendab seda vajadusega ennetada olukordi, kus inimesi mittekartva või korduvalt asulasse naasva karu käitumine kujuneb otseseks ohuks.

Koostas Escapelle.ee toimetus Keskkonnaameti teate põhjal.

Peatus puudutab probleemsete karude erilube

Kohtuvaidluse keskmes on load, mida Keskkonnaamet annab üksikute probleemse käitumisega pruunkarude küttimiseks. Luba võib kõne alla tulla siis, kui loom naaseb korduvalt asulasse, ei karda inimesi või jätkab mesitarude, kariloomade ja põllumajandustoodangu kahjustamist ka pärast tõrjeaedade ning peletusvahendite kasutamist.

Iga eriluba peab põhinema eraldi hinnangul. Keskkonnaameti selgituse järgi antakse see juhul, kui karu saab seostada juba tekkinud kahju või ohuolukordadega ning leebemad ennetusmeetmed ei vähenda edasist riski piisavalt. Seega ei puuduta peatamine karujahti üldiselt, vaid kohtuvaidlusega hõlmatud korralduste täitmist.

Kliimaministeerium muutis 2026. aasta aprillis jahieeskirja. Kindla algus- ja lõpukuupäevaga karujahihooaega enam ei ole ning karu võib küttida ainult Keskkonnaameti põhjendatud eriloa alusel. Sellise loa võib anda aasta ringi korduvate kahjustuste vältimiseks või ohuolukordade ennetamiseks.

Keskkonnaamet on tänavu sügisel andnud korraldused 30 probleemse looma küttimiseks. Jahimehed on nende alusel küttinud üheksa karu. Ameti teade ei täpsusta, mitu seni täitmata korraldust kohtumäärus otseselt puudutab ega millistes piirkondades asjasse puutuvad loomad liiguvad. Seetõttu ei saa teate põhjal järeldada, kas peatamine mõjutab mõnda konkreetset asulat või maakonda.

Keskkonnaamet vaidlustab ajutise peatamise

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra põhjendas erilubade vajalikkust inimeste turvalisusega. Tema sõnul peab olema võimalik küttida probleemse käitumisega loomi enne, kui olukord muutub tõsiselt traagiliseks.

Amet rõhutab, et küttimine on viimane meede. Enne loa andmist hinnatakse kasutatud ennetusvõtteid, kogutakse tõendeid ning suheldakse kohalike kogukondade ja jahimeestega. Samal ajal toetatakse tõrjeaedade ja peletusvahendite kasutamist.

Keskkonnaameti hinnangul on pruunkarude arvukus Eestis kasvanud alates 2013. aastast ning populatsiooni suuruseks hinnatakse ligikaudu 1100 looma. Ameti seisukoha järgi ei välista liigi hea seisundi hoidmine selliste üksikute loomade eemaldamist, kelle käitumist seostatakse korduvate kahjustuste või ohuga inimestele.

Kohtu sekkumine kehtib 15 päeva. Keskkonnaamet on palunud kohtul lubade kehtivuse taastada, kuid teates ei ole avaldatud järgmise kohtuliku otsuse kuupäeva. Kuni uue otsuse või peatamisaja lõppemiseni ei saa vaidlusaluste erilubade alusel küttimist jätkata.

Ohuteadetest tuleb endiselt kohe teada anda

Kohtumäärus ei muuda elanikele antud ohutusjuhiseid. Karu või mõne muu suurkiskja nägemisest inimasulas palub Keskkonnaamet teatada riigiinfo telefonil 1247. Sealt antakse esmast nõu ning vajaduse korral edastatakse teade Keskkonnaametile.

Karuga kohtudes tuleb hoida vahemaad, vältida järske liigutusi ja rääkida vaikselt. Kui loom on inimest märganud, ei tasu talle otse silma vaadata, kuid tema liikumist tuleb jälgida. Taganeda tuleb aeglaselt ja ettevaatlikult, jäädes näoga looma poole.

Karupoega nähes tuleb eemalduda samas suunas, kust tuldi, sest kaitsev emakaru võib olla lähedal. Kui metsloom ohustab vahetult inimesi või liiklust, tuleb helistada hädaabinumbril 112.

Source: Estonian Environmental Board News