ESCAPELLE (levonorgestreel),

raseduse erakorraline vältimine 72 tunni jooksul

pärast kaitsmata suguühet või pärast rasestumisvastase meetodi ebaõnnestumist

Rahvusvaheline uuring hädaabi-pillide kasutamise kohta

Seksuaaltervis ja seksuaalkäitumine on omavahel tihedalt seotud, need on osad meie identiteedist ja mõttemaailmast, osa kultuurikeskkonnast.
Igaüks soovib kogeda intiimset lähedust läbi hea ja turvalise seksuaalelu. Aktiivse seksuaaleluga käivad aga paratamatult kaasas ka võimalikud riskid – kasutatud rasestumisvastane meetod võib ebaõnnestuda või võib ununeda sootuks.

110 aastat kogemust hädaabi-pillidega enam kui 100 riigis on aidanud Gedeon Richteril mõista naiste vajadusi. Et saada rohkem teadmisi kaasaegse naise seksuaalkäitumisest ja sellest, missuguseid rasestumisvastaseid meetodeid nad tegelikult kasutavad, algatas Gedeon Richter rahvusvahelise uuringu hädaabi-pillide kasutamise kohta. Uuringus osales 6 600 naist vanuses 15 – 49 eluaastat ja 520 apteekrit kokku 14 riigist.

Enamusele naistest on hea seks oluliseks osaks elus. Uuringutulemuste põhjal saab väita, et keskmiselt on naised oma partneriga seksuaalvahekorras 2.3 korda nädalas.

Kas tead, millises riigis seksivad naised kõige sagedamini…?

  • Inglismaal
  • Hispaanias
  • Venemaal
  • Vietnamis
  • Austrias…

Väljakujunenud arvamuse järgi võiks eeldada, et temperamentsed ja kuumaverelised hispaanlased on need, kes kõige sagedamini seksivad. Keskmiselt on aga hispaanlanna seksuaalvahekorras 2.1 korda nädalas, nende sookaaslane Venemaal aga 2.6 korda. Naised Inglismaal on vahekorras 1.7 korda nädalas ja sama näitaja Austrias on 1.8 ning Vietnamis 1.9. Eesti naine on erinevate küsitluste põhjal vahekorras keskmiselt 2.0 korda nädalas.

Seksuaalkäitumise üheks oluliseks osaks on seksuaaltervis – võime nautida ja väljendada oma seksuaalsust turvaliselt, riskimata soovimatu rasedusega ja nakatumata sugulisel teel levivatesse haigustesse. Seksuaaltervise tagavad nauditavad ja turvalised seksuaalsuhted, partnerite vastastikune austus ja lugupidamine.
Soov hoiduda planeerimata rasedusest eeldab teadlikkust rasestumisvastastest meetoditest ja nende õiget kasutamist.
Uuringust selgus, et rasedusest hoidumiseks enimkasutatav meetod on meeste kondoomid (27%) ja suukaudsed rasestumisvastased pillid (22%). 17% naistest eelistavad aga endiselt riskantseid rasestumisvastaseid meetodeid, nagu katkestatud suguühe ja bioloogiline meetod. Aasta jooksul rasestub (Pearl`i indeksi järgi) keskmiselt 27% naistest, kes eelistab katkestatud suguühet ja 25% naistest, kes kasutab bioloogilist meetodit.

Kui palju planeerimata rasedusi saaks ära hoida loobudes riskantsetest rasestumisvastastest meetoditest. Meie uuringust selgus, et olenemata inimese seksuaalkäitumisest ja rasestumisvastaste meetodite kasutamise teadlikkusest, võib igaüks meist seista silmitsi tõsiasjaga, et kasutatud rasestumisvastane meetod ebaõnnestus. Kolmandikul naistest ebaõnnestus kondoomi kasutamine – enamus neist lihtsalt “ei teadnud, mis juhtus” või tõdesid, et “kondoomiga oli probleeme”. Vähem kui neljandik ei kasutanud kondoomi õigesti.

Paljud naised, kes on soovimatult rasestunud, reageerivad olukorrale liiga hilja ning valivad raseduse katkestamise, abordi. Kirjeldatud rahvusvahelise hädaabi-pillide kasutamise uuringu tulemustest nähtub, et 19% naistest on teinud aborti (umbes pooled neist on teinud seda rohkem kui ühe korra). Abort ei ole “lihtne” meditsiiniline protseduur. Paljude naiste jaoks on see pöördeline kogemus, millel on märkimisväärne füüsiline, emotsionaalne ja hingeline mõju.

Ajal, mil hädaabi-pill on käsimüügiravimina apteekidest kättesaadav, peavad siiski väga paljud naised aborti võimalikuks alternatiiviks planeerimata raseduse vältimiseks. Pooled küsitletud naistest nõustusid, et soovimatust rasedusest hoidumiseks on hädaabi-pillide kasutamine pärast kaitsmata vahekorda vajalik. Kuid nendest ainult 28% otsustaks ravimi ostmise kasuks ja 25% naistest kasutaks nn.kalendrimeetodit – arvutades välja “ohtlikud päevad rasestumiseks”. Paraku esineb paljudel naistel tsükli kõikumisi ja seepärast on kalendrimeetod üsna ebakindel ja ebaefektiivne raseduse vältimise meetod, mis sageli lõpeb naise valikul abordiga. Apteekritel-proviisoritel on oluline roll teavitada fertiilses eas naisi (ja ka nende partnereid) võimalustest vältida soovimatut rasedust ka muude meetoditega kui vaid raseduse katkestamine.

Kui esmane rasestumisvastane vahend vedas alt, siis hädaabi-pill on üks võimalus planeerimata rasedusest hoidumiseks – kuid seda ainult juhul, kui tablett on sisse võetud mitte hiljem kui 72 tunni jooksul pärast kaitsmata vahekorda või pärast rasestumisvastase meetodi ebaõnnestumist.
Konsulteeri oma apteekriga!

X