Tartu küsitlus: elanikud tahavad rohelust ja hooldust

Autor: escapelle.ee toimetus
Allikakuupäev: 5. juuni 2026. Lugu põhineb Tartu Linnavalitsuse avaldatud ülevaatel Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži magistritööst.

1165 uuringus osalenut annavad Tartule üsna selge, kuid mitte lihtsa sõnumi: rohelisemad pargid ja elurikkam linnaruum on oodatud, ent muutus peab välja nägema hooldatud ja kasutatav. Kärt Orase magistritöö näitab, et tartlased toetavad üldiselt linnalooduse mitmekesisust, kuid kõrgem rohi, niitmata laigud ja kohati lohakana tajutud hooldus tekitavad vastuseisu.

See ei tõesta, et Tartu rohealade iga muudatus oleks ühtviisi heaks kiidetud. Pigem joonistub välja piir: inimesed tahavad rohkem puid, varju ja looduslähedust, kuid ei taha kaotada parkide korrastatud ilmet ega igapäevast kasutusmugavust.

1165 vastust näitavad toetust koos reservatsioonidega

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži tööstusökoloogia eriala tudeng Kärt Oras uuris magistritöös, kuidas tartlased hindavad avalikel rohealadel tehtud muudatusi. Vastajad andsid hinnanguid parkide ja haljasalade külastamisele, elurikkuse suurendamisele ning kliimamuutustega kohanemise lahendustele.

Uuringu üks tugevamaid järeldusi on, et Tartu rohealad ei ole elanike jaoks pelgalt linnakaunistus. Paljud kasutavad parke ja haljasalasid regulaarselt jalutamiseks, liikumiseks ja puhkamiseks. Osa rohealasid toimib ka igapäevase teekonna osana, kus loeb nii mugavus kui ka keskkonna kvaliteet.

Rohkem kui pooled vastajad leidsid, et viimastel aastatel tehtud muudatused on muutnud rohealad nende jaoks meeldivamaks. Enamik pidas vajalikuks, et linn toetaks looduse mitmekesisust. Need hinnangud viitavad laiale toetusele, kuid allikas ei anna protsente iga lahenduse kohta, seega ei saa neist teha täpseid eelistuste edetabeleid.

Niitmata alad tekitavad kõige rohkem vaidlust

Kõige teravam vastuolu ilmnes seal, kus elurikkuse suurendamine muutub silmaga väga nähtavaks. Niitmata alad, kõrgem taimestik ja ebapiisavana tajutud hooldus said küsitluses enim kriitikat.

See on linnahaljastuse jaoks praktiline probleem. Sama inimene võib toetada elurikkust põhimõttena, kuid tajuda konkreetset rohuplatsi hooldamata alana, kui seal puudub selge kujundus, servade hooldus või selgitus, miks niitmine on tagasi hoitud.

Looduslähedane haljastus vajab seetõttu linnas teistsugust täpsust kui klassikaline madal muru. Kui ala on kavandatud liigirikkamaks, peab see olema äratuntavalt kavandatud, mitte juhusliku muljega. Sellest sõltub, kas elanik näeb seal linnaloodust või tegemata tööd.

Kuumad suvepäevad tõstavad varju ja puude kaalu

Kliimamuutustega kohanemise meetmetest toetasid tartlased kõige enam lahendusi, mille mõju on igapäevaselt tuntav. Esile tõusid puude istutamine, varjuliste puhkealade rajamine ja parkimisalade haljastamine.

Need lahendused on elaniku jaoks kergesti arusaadavad. Puu annab kuumal päeval varju, haljastatud parkimisala vähendab kõva pinna kuumenemist ning varjuline istumiskoht muudab linnaruumis peatumise talutavamaks. Sellised muudatused seovad kliimaga kohanemise otsese kasutuskogemusega.

Vähem toetati lahendusi, mille kasu ei ole kohe nähtav. Kuivanud puidu jätmine rohealadele võib aidata säilitada elupaiku ja toetada elurikkust, kuid inimesele, kes kasutab parki liikumiseks või lastega aja veetmiseks, võib see paista esmalt risu või hoolduspuudusena.

Teadlikkus muudab rohealade vastuvõttu

Uuring osutab ka sellele, et selgitamine mõjutab hinnanguid. Paljud vastajad olid Tartu elurikkuse suurendamise tegevustega kursis, kuid leidsid siiski, et linn võiks muudatuste eesmärke rohkem avada.

See puudutab väga konkreetseid kohti: miks ühel muruplatsil niidetakse harvem, miks jäetakse mõni taimeriba kõrgemaks, miks asub kuivanud puit just seal, kus see asub. Kui eesmärk on nähtav ainult ametniku või maastikuarhitekti vaates, ei pruugi pargikasutaja seda samamoodi lugeda.

Tartu jaoks tähendab see, et rohealade muutmine on sama palju suhtluse kui haljastuse küsimus. Elanikud ei hinda ainult looduskaitselist eesmärki, vaid ka seda, kas park on kõnnitav, puhas, turvaline ja arusaadavalt kujundatud.

Edasised otsused algavad hoolduse nähtavast kvaliteedist

Kärt Orase töö põhjal tuleb Tartu rohealade järgmistes otsustes tasakaalustada mitu ootust korraga: elurikkus, esteetika, korrastatus ja kasutusmugavus. Ühe eesmärgi tugevdamine võib teist nõrgendada, kui lahendus jääb elanikele seletamata või paistab poolik.

Praktiline proovikivi on nüüd selles, kuidas linn kujundab looduslähedased alad nii, et nende eesmärk oleks kohapeal loetav. Harvem niitmine, kõrgem taimestik ja elupaikade loomine vajavad selgeid piire, läbimõeldud hooldust ning elanikele arusaadavat infot.

Magistritööd juhendasid Aija Kosk ja Maie Kiisel.

Source: Tartu Linnavalitsus