Salmonelloos viis Eestis haiglasse ligi kaks kolmest haigestunust

Salmonelloos ei ole tingimata lühiajaline kõhuhäda. Eestis registreeriti 2025. aastal 113 salmonelloosijuhtu ning 75 haigestunut vajas haiglaravi. See tähendab, et haiglasse sattus ligi kaks kolmandikku registreeritud juhtudest.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialisti Jevgenia Epšteini sõnul võib raske haiguskulg tabada ka noort ja varem tervet inimest. Suurim vahetu oht on tugeva kõhulahtisuse ja oksendamisega kaasnev vedelikupuudus.

Haigestumise riski vähendavad korralik kätehügieen, toore ja valmistoidu lahus hoidmine ning kuumtöötlemist vajava toidu põhjalik kuumutamine. Külmutamine ei muuda Salmonella bakteriga saastunud toitu tingimata ohutuks.

Eesti andmed näitavad raske haiguskulu võimalust

Terviseameti andmetel registreeriti Eestis 2009. aastast kuni 20. juulini 2026 kokku 11 salmonelloosiga seotud surmajuhtu. Nakkusega seotud surm ei tähenda siiski alati, et salmonelloos oli inimese ainus surmapõhjus: see võis olla peamine põhjus või üks surma soodustanud tegureid.

Ka 2025. aasta haiglaravi arv ei näita kõikide nakatumiste tegelikku raskust ega võimalda prognoosida konkreetse patsiendi haiguskulgu. See kinnitab aga, et registreeritud juhtude seas oli haiglaravi vajadus sage ning sümptomeid ei tasu pidada automaatselt mööduvaks kõhuhädaks.

Igal aastal on osa Eestis registreeritud juhtudest seotud välisreisidega. Reisil aitab riski piirata ohutu joogivee kasutamine, käte pesemine ja korralikult kuumutatud toidu eelistamine.

Vedelikupuudusest sepsise ja liigesepõletikuni

Salmonelloosile võivad viidata tugev kõhulahtisus, oksendamine, palavik, nõrkus ja kiiresti halvenev enesetunne. Oksendamise tõttu võib vedeliku joomine ebaõnnestuda ning organism kaotada vett kiiremini, kui inimene seda asendada suudab.

Vedelikupuuduse tunnused on vähene urineerimine, kuiv suu, tugev nõrkus, pearinglus ja loidus. Eriti tähelepanelikult tuleb jälgida väikelapsi, eakaid, rasedaid ning nõrgenenud immuunsusega inimesi.

Mõnel juhul liigub nakkus soolestikust vereringesse ja teistesse elunditesse, põhjustades eluohtliku sepsise. Väikesel osal haigestunutest võib tekkida reaktiivne artriit koos liigesevalu ja -põletikuga. Need vaevused võivad kesta kuid või aastaid ning areneda krooniliseks liigesepõletikuks.

Salmonella võib jõuda ka taimsele toidule

Põllumajandus- ja Toiduameti teadmusteenuste osakonna peaspetsialisti Kadi Karmen Kaldma selgituse järgi satub Salmonella organismi enamasti saastunud toidu, vee või käte kaudu. Nakkust seostatakse sagedamini toore või ebapiisavalt kuumutatud linnuliha, munade, pastöriseerimata piima ja neist valmistatud toodetega.

Haigustekitaja võib sattuda ka puu- ja köögiviljadele vee, mulla või töötlemise kaudu. Kuivatamine ja külmutamine ei pruugi bakterit hävitada: külm pidurdab selle paljunemist, kuid ei kõrvalda saastumist.

Toidu valmistamisel tuleb pesta käsi, tööpindu ning puu- ja köögivilju. Toores tooraine ja valmistoit tuleb hoida lahus ning nende töötlemiseks kasutada erinevaid lõikelaudu ja nuge. Kasutada tuleb puhast vett ja värsket toorainet, järgida pakendi juhiseid, kuumutada toit korralikult läbi ning säilitada seda ohutul temperatuuril.

Nende sümptomitega tuleb otsida meditsiinilist abi

Perearstiga tuleb ühendust võtta või helistada nõuandeliinile 1220, kui tugev kõhulahtisus või oksendamine kestab üle kahe päeva, palavik on kõrge või enesetunne halveneb kiiresti. Abi tuleb küsida ka siis, kui vedelik ei püsi sees või ilmnevad vedelikupuuduse tunnused.

Arstiga tasub kiiresti nõu pidada, kui haigestunu on väikelaps, eakas, rase või nõrgenenud immuunsusega. Teadvushäire, minestamise, hingamisraskuse või muu eluohtliku seisundi korral tuleb helistada 112.

Source: Estonian Agriculture and Food Board News