Pärnu uued arendusotsused muudavad liikumist ja linnaruumi

Autor: escapelle.ee toimetus

Poole aastaga on Pärnus korraga edasi liikunud otsused, mis puudutavad vähemalt kolme suurt linnaruumi telge: kesklinna, rannaala ja jõekallast. Pärnu linnavalitsuse ülevaate järgi ei ole tegu ühe ehituse või üksiku planeeringuga, vaid samaaegse projektide lainega, kus kõrvuti liiguvad erasektori arendused, silla- ja tänavatööd, avaliku ruumi uuendused ning osavaldade investeeringud.

Lugeja jaoks tähendab see lähiaastatel muutusi liikumises, parkimises, turismis ja igapäevases avalikus ruumis. Osa plaanidest on juba ehituses, osa hanke, planeeringu või läbirääkimiste faasis. Seetõttu ei näita praegune nimekiri valmis linnapilti, vaid otsustuskohti, mille mõju hakkab avanema etappide kaupa.

Kesklinnas liiguvad korraga hotell, sild ja kõrghooned

Kõige tihedam arenduskoormus koondub Pärnu kesklinna ja selle lähialadele. Keskrannas käib Brackmanni hotell- ja konverentsikeskuse ehitus, samal ajal on töös Linakombinaadi kvartal, Pärnu hotelli ja Rüütli tänava ala ning Port Arturi ja Aia tänava piirkond. Viimasega seostuvad ka kahe kõrghoone planeeringud.

Need projektid võivad muuta Pärnu keskuse rütmi mitmel tasandil. Uued majutus- ja konverentsipinnad tugevdavad linna kuurordi- ja ärikülastuse suunda, kuid toovad kaasa ka suurema surve ligipääsule, parkimisele ja jalakäijate liikumisteedele. Kõrghoonete kavandamine tähendab omakorda arutelu selle üle, milline peaks olema Pärnu kesklinna kõrgus, siluett ja suhe ajaloolise linnaruumi ning mereäärse kuurordipildiga.

Linnaruumi otsuste kõrval liigub edasi ka kesklinna silla hange. Uus sillaühendus on üks neist projektidest, mille mõju ei piirdu ehitusala ümbrusega. See võib muuta igapäevaseid liikumismarsruute, ühendada paremini jõeäärseid alasid ning mõjutada seda, kuidas autoliiklus, ratturid ja jalakäijad kesklinna läbivad.

Jõgi, Vallikäär ja Riia maantee saavad suurema rolli

Pärnu jõgi on linna järgmise arenguetapi keskne ala. Abilinnapea Robert Kiviselg märkis linnavalitsuse ülevaates, et muulid on korrastatud, kavandamisel on uued slipid ja ujumiskohad ning uuritakse jõetrammi võimalust. Lisaks on loodud Vana Sadama akvatoorium ning ettevalmistamisel Jahisadama akvatoorium, mis annab ettevõtjatele kindlama aluse investeeringute tegemiseks.

Jõeäärsete otsuste tegelik mõju sõltub sellest, kui hästi õnnestub ühendada puhkealad, veeliiklus, ettevõtlus ja ligipääs. Uued slipid ja ujumiskohad võivad muuta jõe rohkem igapäevaseks kasutusalaks, mitte ainult vaateks või liikumist takistavaks piiriks. Jõetrammi idee on praegu uurimisjärgus, mistõttu selle mõju transpordile või turismile ei saa veel kindlalt hinnata.

Sama loogika kehtib Vallikääru rekonstrueerimise ja uue lavahoone rajamise kohta. Kui projekt liigub kavandatud mahus edasi, võib sellest saada üks aastaringsema sündmusruumi tugipunkte. Pärnu probleem ei ole külastajate puudus suvel, vaid hooaja lühidus.

Riia maantee peatänavaks kujundamise idee on saanud koalitsioonipartneritelt heakskiidu. Kavandatav suund eelistab jalakäijaid, rattureid ja ühistransporti ning näeb ette paremad kõnni- ja rattateed ning rohkem rohelust. See tähendab, et üks linna olulisemaid liikluskoridore võib tulevikus muutuda vähem läbisõidukeskseks ja rohkem igapäevase linnaruumi osaks.

Parkimine ja rannaalad ei ole ainult suvine mure

Valgeranna parkla ja rannaala korrastamise planeering näitab, et parkimise küsimus ei piirdu Pärnu südalinnaga. Suvehooajal koondub surve rannaaladele, ligipääsuteedele ja ajutistele parkimislahendustele. Kui rannaala kasutus kasvab, tuleb parkimine siduda selgemalt jalgsi liikumise, rattateede ja ühistranspordiga.

Audru osavallas on fookuses ka Valgeranna ala, mõisapark ja sealsed sillad. See on oluline seetõttu, et Pärnu kuurordiidentiteet ei asu ainult keskrannas. Ühendatud ja korrastatud avalik ruum osavaldades võib hajutada külastuskoormust ning anda kohalikele parema ligipääsu merele, parkidele ja puhkealadele.

Otsuste taustal on eelarve ja üldplaneering

Linnavalitsuse sõnul on 2026. aasta põhieelarve vastu võetud kavakohaselt ning tänavused investeeringud on finantsiliselt kaetud. 2025. aasta majandusaasta aruanne sai audiitorilt märkusteta hinnangu. See ei tähenda, et kõik kavandatud ideed oleksid automaatselt rahastatud, vaid et käimasolevate investeeringute katteallikad on linna väitel olemas.

Järgmine suurem raam pannakse paika eelarvestrateegiaga aastateks 2027–2031. Seal tuleb otsustada, millises järjekorras rahastada teid, haridust, kultuuri, sotsiaalteenuseid ja ettevõtluskeskkonda. Samal ajal on uuesti käsile võetud linna üldplaneering, mis peaks järgmise pooleteise aasta jooksul andma tervikpildi Pärnu, Paikuse, Tõstamaa ja Audru ruumilisest tulevikust.

See on keskne koht, kus üksikud arendused seotakse tervikuks. Ilma üldplaneeringu ja eelarvestrateegiata jääksid hotellid, sillad, parklad, elamukvartalid ja spordirajatised eraldi otsusteks, mille koosmõju on elanikel keeruline hinnata.

Järgmised otsused puudutavad teenuseid sama palju kui betooni

Arenduste kõrval seisab Pärnu silmitsi rahvastiku muutumisega. Haridusvõrgu ja lasteaiakohtade planeerimisel arvestatakse väiksema laste arvuga, Ülejõele kavandatavat Männipargi lasteaia- ja ujulaprojekti on kohandatud 20 lapsega rühmade järgi. Lasteaedade toitlustuses valmistatakse ette mudelit, kus osa asutusi taastab oma köögid ning osa jätkab tsentraalse toitlustusega.

Sotsiaalvaldkonnas kasvab surve hooldekodukohtadele, koduhooldusele ja toetavatele teenustele. Audrus on alustatud hooldekodu rajamise läbirääkimisi Õuna tänav 18 kinnistule. Tõstamaal jätkuvad kõnelused kaitsetööstuspargi üle, Paikusel liiguvad edasi kooli sööklatiiva, lipuväljaku ja Käärasoo kergliiklustee projektid.

Linnapea Krisel Voltenberg seob Pärnu järgmise arenguetapi aastaringse turismiga: lennujaama potentsiaal, Rail Baltica, multihall ja konverentsiturism peaksid tema sõnul aitama täita madalhooaega. Järgmisena liiguvad otsused planeeringutes, hangetes, eelarvestrateegias ja üldplaneeringu aruteludes.

Source: Parnu Linnavalitsus