Kohtla-Järvel ja üle Eesti algas suur kriisiõppus ILVES 2026: what residents need to know

Riigikantselei ja Siseministeeriumi eestvedamisel algas 8. juunil mahukas kriisiõppus ILVES 2026, mille eesmärk on testida Eesti riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori valmisolekut toime tulla keeruliste hübriidohtudega. Õppuse ametliku stardipaugu andis peaminister Kristen Michal, kes käivitas juhtimiskeskusest tehtud kõnega hädaabinumbrile 112 varingupääste simulatsiooni, mis pani aluse kogu nädala kestvatele harjutustele.

Lihula simulatsioon kui operatiivse reageerimise proovikivi

Õppuse stsenaariumi kohaselt toimus esmaspäeva hommikul Lihulas kortermaja plahvatus, mis nõudis päästjate kiiret ja koordineeritud sekkumist. Kuigi tegemist oli kontrollitud simulatsiooniga, kus Päästeamet varistas varem ettevalmistatud hoone, oli operatsioon elutruu ja tehniliselt nõudlik. Peaminister Kristen Michal jälgis droonikaadritelt päästekomandode saabumist sündmuskohale, rõhutades, et selline praktiline harjutamine on riigi kriisikindluse tagamiseks hädavajalik.

„Kriisid tulevad alati ootamatult. Tänapäeval ei pruugi need olla vaid õnnetused või loodusjõud, vaid kellegi teadlik tegevus riigi destabiliseerimiseks. Kui oled valmis, pole ka kartust,“ sõnas Michal õppuse avamisel, rõhutades, et kriisilahenduste läbiharjutamine on ühiskonna ühine ülesanne.

150 organisatsiooni koostöö ja rollijaotus

ILVES 2026 on üks Eesti ajaloo suurimaid kriisiõppusi, milles osaleb ligi 150 erinevat organisatsiooni. Lisaks riigiasutustele on kaasatud kohalikud omavalitsused, elutähtsaid teenuseid pakkuvad ettevõtted ja erinevad kodanikuühendused. Õppuse keskmes on vaenuliku riigi mittesõjaliste rünnakute – nagu infooperatsioonid, massikorratused või kriitilise taristu ründamine – tõrjumine ja nende mõju leevendamine. Harjutuse eesmärk on tagada, et iga osapool teaks oma rolli, suudaks kiiresti infot vahetada ning hoida avalikku korda ja turvalisust ka kõige keerulisemates olukordades.

Mida peavad elanikud õppuse ajal teadma

Õppuse põhinädal kestab 8.–12. juunini. Avalikkus võib sellel perioodil märgata tavapärasest tihedamat ametkondade liikumist, helikopterite lendu või saada õppusega seotud teavitusi. Korraldajad rõhutavad järgmisi punkte:

• Planeeritud tegevus: Õppus on pikalt ette valmistatud ning see ei ole märk vahetust ohust või julgeolekuolukorra halvenemisest.
• Ohutus: Kõikides paikades, kus õppustegevus jõuab avalikku ruumi, tagatakse elanike ohutus ja sellest teavitatakse kohalikke kogukondi eelnevalt.
• Infoallikad: Operatiivset infot ja praktilisi juhiseid kriisideks valmisoleku kohta leiab portaalist kriis.ee.

Riigi eesmärk on õppuse kaudu tugevdada koostööd ja suurendada ühiskonna teadlikkust, et vajadusel reageerida kiiresti ja koordineeritult. Pärast õppuse lõppu lammutab Päästeamet Lihulas kasutatud hoone täielikult, taastades piirkonnas tavapärase olukorra.

Source: Kohtla-Jarve Linnavalitsus